Kaarina Helakisa - Vähemalt miljon sinist kassi

Jälle lasteraamat.
Raamatu peategelane on poiss nimega Samuel Tuul. Samuelil on hea kujutlusvõime ja tal õnnestub välja mõelda sinised kassid. Nii hästi õnnestub, et need saavadki päriselt olema. Ja neid saab palju. Põhiliselt on raamatus juttu täiskasvanutest ja sellest, kuidas nad sellise haruldase nähtusega toime tulevad. Ja Samuelist, tema mõtetest seoses sellega, et need kassid kõik on tema leiutatud. Raamatus on hästi palju mingit muinasjutu teemat, rahvaluulet, luulet üldse. Mingit pistmist isegi Shakespeare'iga. Hullult lahe raamat on. Mingis mõttes meenutab Muumitrolliraamatut. Sest on selline mitmetasandiline. Lastele ja suurtele hea.

jupp maha kirjutada:
Doktor Flink silmitses prouat laugude alt, mis olid rasked nagu need pooleldi suletud rulookardinad, millega laua ääres töötav kirjanik peab selleks, et rahulikult oma tööle keskendada, varjama ära kevadel nii pimestavalt tuppa paistvad päikesekiired: nii jääb osa toast ehk küll varju, teine pool on aga ikkagi nõnda päikesevalge nagu piim, ja näib, nagu tantsiksid valguskübemed seal ringi.
"Proua Jakanen," lausus doktor Flink ja vaatas Maila Jalkasele nii sügavalt silma, et viimasel tekkis vajadus kiiresti jalad mugavamasse asendisse seada.
"Proua jalkanen, oma kogemuste põhjal võin teile öelda, armas proua Jalkanen, et siniseid kasse pole üldse olemaski. Ma olen otsekohene inimene, kinnitan seda teile, proua Jalkanen." Doktor Flinki hääl oli tume ja pehme nagu pesusamet.
"Ostke endale koju soojad tuhvlid. Jooge astelpajumarja mahla. Harjutage hingamistehnikat. Võtke vaheldumisi sooja ja külma vee vanne. Eks ole ju, proua Jalkanen?"
"Doktor Flink," lausus Maila Jalkanen ja ta silmad olid niisama mustad nagu tindipoti suu pärast korgi avamist. "Vaadake, doktor Flink!"
"Oma kogemuste põhjal," alustas arst ja hõõrus parema käe pöidlaga vasemat peopesa ning vaatas korraks kella. Ta tõusis oma nahktugitoolist püsti. Tema selja tagant kostis päris tõesti näugumist. Arst pööras end, et vaadata. Valgel kroomitud arstiriistakapil istusid ilusasti reas kolm väikest Soome lipu sinise värvi kassi.

Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella"

teine maailmasõda. hispaania. hemingwayl ongi mingi värk hispaaniaga. natuke sõda, palju inimsuhteid, päris mitu erootilist momenti. tegelased mitte ainult ei tee, nad on. erinevad omanäolised isikupärased. mõnes kohas natuke venib. aga pinget ja põnevust on kah mitu portsu. hästi mitmes kohas on tunda, kuidas kirjanik ennast mõne tegelasega samastab püüdes edasi anda mingit suurema tähtsusega seisukohta. paaris kohas on mõnede anarhistide kohta pahasti öeldud. peategelase sisemonoloogid on lahedad. lõpp tuleb täiesti ootamatult. raamat lihtsalt lõppeb ära. üks lõiguke kah siia:

Varas, kui ta ei varasta, on inimene nagu ikka. Väljapressija oma koduste käest raha välja ei pressi. Mõrtsukas, kui ta koju tuleb, võib oma käed puhtaks pesta. Aga joodik haiseb ja oksendab omaenese voodisse ja laostab alkoholiga omaenese tervist.

selliseid seisukoha välja ütlemise kohti oli tegelikult mitu. aga täpselt nii vähe, et ei tekkinud moraalilugemis tunnet.

Jack London "Martin Eden"

tegelikult juba ammu läbi loetud, aga tahtsin ära mainida. selline raamat, et alguses tundub nagu romaan armastusest kahe erinevast seisusest inimese vahel. hiljem tuleb välja, et hoopis teised pointid on sees. noh, paks raamat, päris mitu pointi mahtus sisse. raamat kirjeldab ühe ilusa tugeva ja targa meremehe kirjanikukarjääri. kogu see loomeinimese eluraskus ja rahapuudus. kõige parem asi selle raamatu juures on see, kuidas ta kirjutatud on. hästi hea on lugeda. mitte kerge, nagu mõne noorteajakirja kohta võiks öelda, vaid hea. teeb lugemiselamuse nauditavaks ka nendes kohtades, kus tegelikult sündmusi nii palju ei ole. samal ajal võimaldab peategelasega samastumist ja temaga kaasa elamist. natuke kurb kah, aga üldiselt mõnna-mõnna.

F. Scott Fitzgerald "Sume On Öö"

täitsa perses, kui hea raamat. mõnus. hästi vaheldusrikas. õigepisut autobiograafiline. põhiliseks pointiks on minumeelest kirjeldada rikaste elustiili üksluisust ja mõttelagedust. kohati romantiline, kohati kurb, põnev ja armas. abielupaar- skisofreeniahaige imeilus naine ja hästi andekas psühhiaater on põhitegelased. inimsuhted. väga kaasahaaravalt on kirjutatud. alguse kallal saaks muidugi natuke norida, et võibolla ei võta vedu nii kiiresti, aga lõpp läks nigu lupsti! liiga hea, et käest ära panna.