Neil Gaiman - American Gods

Hmm. Las ma mõtlen. See oli hea. Aga miks ta hea oli? Ahjaa. Hästi oli kirjutatud, aga seda võib Gaimanilt ainult oodatagi. Mitmes mõttes hästi. Head kirjeldused, korralikud dialoogid jne. Hästi põnev oli. Mitu liini, palju ütlemata jäetud asju, rohkelt tegevust. Hoidis terve aja meelt ärkvel. Samal ajal põnev selles mõttes ka, et järgmist käiku ei saanud ette aimata. Hästi piisavalt palju üllatavaid kohti ja pöördeid. Mõtlemapanev ka. Jumalad on olemas, sest inimesed usuvad. Kui inimesed, kes usuvad lähevad kusagile muljale elama, lähevad jumalad kaasa, sest uskumine läheb. Aga kusagil mujal võivad tekkida või juba olemas olla mingid teised jumalad. Mis teeb päris palju jumalaid ja päris palju jama.
Ma ei saa rohkem öelda, muidu rikun ära.

Gaiman on ise kasutanud kusagil niisugust väljendit: "...vanuses, kus raamat võis mu elu igaveseks muuta." Vot, see on niisugune raamat, et kui selle lugeja juhtub olema niisuguses eas (veel või juba), võib see raamat tema elu muuta küll. Kasvõi natuke.

Robertson Davies - Viies osaline

See on see raamat, mida sa ise riiulist ei võta, kui sa just mingi kõigelugeja pole. Sest sellel raamatul on umbes kõige nõmedam kaanekujundus üldse. Sa loed seda raamatut, sest keegi soovitab sulle.

Raamat kirjeldab ühe tüübi elu, mõtteid ja sündmusi. Mis tegelt polegi oluline, sest seda teevad umbes pooled raamatud. Oluline on see, et see kirjeldatud elu on hästi mitmekülgne igast nõksudega. Ja autor on ilmselgelt hästi tark ja laia silmaringiga. See teeb kogu selle loo hästi harivaks ja arendavaks. Keegi - kas autor või minategelane - on seal hästi terava ütlemisega. Selline õelalt ühiskonnakriitiline aegajalt. Aga niimoodi värskendavas mitte virisevas mõttes. Kanada kirjanik. Keegi ei tea kanadast midagi, pärast seda raamatut juba natuke teab ilmselt. Üks tegelane meenutab natuke ühte teist tegelast ühest teisest raamatust. Sume on öö. Need hullumeelsed paistavad kuidagi sarnased mulle. Aga see võib vabalt olla minu personaalne kiiks.

Roberto Piumini "Seme Amacemilt"

lasteraamat. fantaasiateemaline. see jutustab ühest tegelasest, kelle nimi on Seme. Seme on pärit Amatcemi nimeliselt planeedilt. ta on natuke inimese moodi, aga ta suudab lennata. nagu kõik amacemlased. pealegi on ta sootu. kuigi tõlkija teeb lõpus saatusliku vea ja nimetab teda poisiks. igatahes. Seme lendab mööda kosmost ringi ja käib erinevatel planeetidel. hästi fantaasiarikas teema. planeedid on igasuguste erinevate kujude, funktsioonide ja asukatega. ulme nah. piirideta. raamatuke ise on pisikeses formaadis ja hästi õhuke. mõnus lugeda. aint, et kujutlusvõime peab kogu aeg käima käsikäes tagamõtteotsimisvõimega. mitmel asjal on natuke suurem point taga kui mis-järgmisena-juhtub. mitte lasta ennast eksitada raamatu tagaküljel olevast märkest "nooremale koolieale". noorem kooliiga ei pruugi muffigi aru saada.